53

Head uut aastat! Jaanuari algus on igal aastal lubaduste andmise tipphooaeg, kuid ainult 8% inimestest suudab neid hoida (USA statistika, aga ilmselt kehtib ka mujal). Ka minu selle aasta esimene blogipostitus räägib minu uusaastalubadusest. 

Minu uue aasta lubadus on: (vähemalt) üks postitus nädalas, kokku (vähemalt) 53 postitust. Kõik kalendrigurmaanid hakkavad nüüd kohe ilmselt kõvahäälselt protestima - 2016. aastas on ju ainult 52 nädalat. Seda ütlevad numbrid nädalate ees, kõige viimane on 52. Kui aga terase pilguga vaadata, siis nende 52 nädala hulka ei ole arvestatud aasta esimest kolme päeva. Seega selles aastas on 52 nädalat pluss veel üks poolik nädal. Ma tean, segane värk. See eesmärk on väljakutse. Challenge. Proovilepanek. Kutse distsiplineeritud sisuloomele.  Ma plaanin selle aasta igas nädalas kindlasti ühe blogipostituse kirjutada. Eelmisel aastal tuli neid kokku 22. 

Eelmisel aastal kirjutasin enamasti mootorratastest. See teemavaldkond saab kindlasti esindatud ka uuel aastal. Lisaks plaanin jagada mõtteid turundusest, huvitavast andmeanalüüsist ja muust põnevast, mis minu arvates võiks mu blogi lugejale huvi pakkuda. Tuleb tavapärasemast tehnilisemaid lugusid ning ka keskmisest ilukirjanduslikumaid postitusi. Neile, kellele blogi seni on meeldinud, tuleb ka edaspidi nauditavaid kirjutisi. Samas need, kes mootorratastest nii väga ei huvitu, peaksid ka endale meelepärast lugemist leidma.

Ja veel üks osaeesmärk nende 53 postituse juures - need peavad olema lugejale huvipakkuvad ning kasulikud, uut informatsiooni andvad. Mingeid "käisin eile Beritiga linnas sushit söömas, täna igavlen kodus" tüüpi postitusi lihtsalt eesmärgi täitmiseks siia tulema ei hakka.

Viimasena tahan ma siin postituses jagada veel üht Doris Kareva filosofeerivat luuletust. Ma pole tegelikult üldse luulehuviline, aga jõulude ajal seda kuuldes köitis ta mu tähelepanu ja ei ole siiamaani lahti lasknud.